Võrreldes märtsiga on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus aprillis vähenenud 19 protsendilt 15 protsendile (toetusnäitaja arvutamisel on aluseks võetud vähemalt 18-aastased valimiseelistust omavad Eesti kodanikud). Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes märtsiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa (toetab 27%), järgnevad Reformierakond (19%), EKRE (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13%) ja Keskerakond (10%).
Oktoobri alguses on Reformierakonna toetus püsinud muutumatuna: toetusnäitajaga 23% on Reformierakond jätkuvalt kõige populaarseim erakond. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (19%) ning ka EKRE toetus püsib samal tasemel mis septembris. Populaarsuselt kolmandaks on tõusnud Isamaa, mida toetas septembris 14% ja oktoobris 16% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest.
Värskest peaministri uuringust selgus, et Isamaa erakonna uut esimeest Urmas Reinsalu toetab peaministrina märksa enam valimisõiguslikke kodanikke võrrelduna eelmise esimehe Seederiga. Helir-Valdor Seederi toetus kõikus stabiilselt 3-4 protsendi piirides samas kui Reinsalu toetab 11% valijatest. Sobivaimaks peaministriks Eestile peavad kodanikud jätkuvalt siiski Reformierakonna esimeest Kaja Kallast
Maikuises Eesti Päevalehe tellitud peaministrikandidaatide uuringust selgus, et Kaja Kallase populaarsus on hakanud vähenema. See on langenud 32%-ni 18-aastaste ja vanemate Eesti kodanike hulgas. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme on saanud Reformierakonna juhi arvelt lisatoetust.
Eesti Päevalehe tellitud peaministrikandidaatide aprillikuisest küsitlusest selgus, et Kaja Kallase populaarsus on endiselt väga kõrge. 39% 18-aastastest ja vanematest Eesti kodanikest eelistab peaministrina näha Reformierakonna liidrit Kaja Kallast, kes alustab oma uut ametiaega peaministrina seni kõrgeima toetusnäitajaga.
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 500-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)