Turu-uuringute AS-i poolt märtsis läbi viidud küsitluse andmetel on 60% Eesti elanikest seisukohal, et Eesti ei peaks saatma oma sõdureid rahuvalvajatena Ukrainasse, kuid 30% arvates peaks Eesti vajadusel seda tegema.
Turu-uuringute AS-i poolt märtsis läbi viidud küsitluse andmetel tunneb 77% Eesti elanikest ärevust seoses võimaliku sõjaohuga Eestile. Elanikest 49% tunneb seoses võimaliku sõjaohuga ärevust vähesel määral ning 28% suurel või väga suurel määral. Meeste ja naiste seas on üldine sõjaohust lähtuv
10. märtsil lagunes Eesti senine valitsus – Sotsiaaldemokraatlik Erakond heideti valitsusest välja ning koalitsioonis jätkavad Reformierakond ja Eesti 200. Märtsikuise küsitluse andmetel alustab uus valitsuskoalitsioon 20-protsendilise toetusega (Riigikogu opositsioonierakondade kogutoetus on samas 69%). Tänasesse valitsusse kuuluva kahe erakonna toetus on võrreldes veebruariga püsinud stabiilsena.
Hoolimata veebruari alguses laekunud süüdimõistvast otsusest Porto Franco kohtuasjas pole Keskerakond oma toetajaid kaotanud: erakondade toetusuuringu andmetel toetas Keskerakonda jaanuaris 13% ja veebruaris 15% vähemalt 18-aastastest Eesti kodakondsusega vastajatest, kel oli valimiseelistus (muutus jääb statistilise vea piiridesse).
Jaanuarikuisest Päästeameti tellitud uuringust selgus, et suuremal osal elanikkonnast on vajalikud vahendid ja varud kriisi- ja hädaolukorras hakkamasaamiseks olemas. 47% Eesti elanikest peavad enda või enda pere valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks (nt elektrikatkestus, sõjaline olukord vms) heaks, s.h vaid 6% peab seda väga heaks. 47% aga arvab, et nende valmisolek on halb
2024. aastal viis Turu-uuringute AS läbi arvamusuuringu, mille tellis Saksamaa üks vanimaid poliitilisi sihtasutusi, Friedrich Eberti Fond (FES). Uuringu eesmärk oli mõista, millest unistavad Eesti elanikud, kuidas tajuvad ühiskonda, poliitikat ja Eesti elu tervikuna. Tulemused on koondatud väljaandesse “Eesti unistus: Järgmised viis tuhat aastat”, mille koostasid Priit Hõbemägi, Kersti Kaljulaid ja Reinhard Krumm.
Alates 2010. aastast on Kliimaministeerium (varem: Keskkonnaministeerium) iga kahe aasta järel küsitlusuuringuga kaardistanud elanike keskkonnateadlikkust, et saada ülevaade keskkonnahoidlike hoiakute ja käitumisviiside levimusest ning dünaamikatest elanikkonnas. 2024. aasta augustis viis Turu-uuringute AS koos Tallinna Ülikooliga läbi järjekorras juba kaheksanda elanike keskkonnateadlikkuse uuringu, mille raames küsitleti 1010 vastajat vanuses 15-74. 2024. aasta uuringu andmetel on
Jaanuaris toimunud erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa (25%) – neid toetas 25% vähemalt 18-aastastest Eesti kodakondsusega vastajatest, kel oli valimiseelistus. 2024. aasta lõpus oli Isamaa toetus langustrendis (vähenedes novembri lõpuks 22%-le), kuid jaanuari keskpaigaks on nende toetus taas suurenenud. Isamaa järel on teiseks populaarsemaks erakonnaks Reformierakond (toetus 20%, võrreldes novembri
Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 27% valimisealistest kodanikest. Võrreldes oktoobri algusega (30%) on tema toetus veidi langenud, kuid langus jääb napilt uuringu veapiiridesse. Kristen Michal ja Mihhail Kõlvart jagavas sisuliselt teist kohta – Michali toetus on tõusnud 14%-ni (oktoobri alguses oli see 12%)
Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et 77% sõidukijuhtidest ületab lubatud sõidukiirust, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Vaid 22% sõidukijuhtidest sõidavad kõikidel teedel lubatud kiirusepiirangu järgi. Linnadevahelistel põhiteedel ületab sõidukiirust 73% juhtidest, s.h 29% neist ületab kiirust enam kui 5 km/h. Kohalikel maanteedel ületab kiirust 63% ja linnades ning asulates 46% juhtidest.