Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon
Inimeste usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse vastu on endiselt kõrge. 2023.a. IV kvartali seisuga usaldab 97% elanikkonnast Päästeametit ja 96% Häirekeskust. Pea sama palju usaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit (87%) ning Maksu- ja Tolliametit (83%). Siseturvalisust tagavaid institutsioone usaldavad keskmisest kõrgemalt kõrgharidusega, eesti keelt kõnelevad ja maal või väikelinnades elavad elanikud.
Eesti elanikud usaldavad endiselt kõige enam Päästeametit, Häirekeskust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõikide siseturvalisust tagavate ametkondade usaldusprotsent võrreldes eelmise poolaastaga on olnud kasvutrendis ning aastataguse ajaga oluliselt tõusnud. Päästeametit usaldab keskmiselt 97% elanikest (aasta tagasi 93%), sh väga usaldusväärseks peab seda 67% elanikkonnast.
Veebruaris (02.02–10.02.2023) läbi viidud Turu-uuringute AS-i uuringust selgus, et 73% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest peab Maa-ametit usaldusväärseks, sh 23% peab antud institutsiooni väga usaldusväärseks.