Igakuiste erakondade toetusuuringute andmetel on Keskerakonna toetus 2025. a teise poolaasta jooksul jõuliselt kasvanud. Detsembriks on Keskerakonna toetus tõusnud seni pikalt liidripositsiooni hoidnud Isamaaga võrdsele tasemele – kummagi erakonna toetus on 22%. Valitsuskoalitsiooni kuuluva Eesti 200 toetus on detsembris langenud 1 protsendile.
Isamaa hoiab erakondade seas järkuvalt liidripositsiooni – novembrikuise küsitluse põhjal toetaks Isamaad Riigikogu valimistel 22% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Järgnevad Keskerakond (19%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%). Reformierakonna toetus on novembris võrdne EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna omaga (kummagi erakonna toetus on 13%). Valimiskünnist ületab ka parlamendivälise erakonna Parempoolsed toetus (9%). Eesti 200 toetus
Oktoobrikuise erakondade toetusuuringu andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, keda toetaks Riigikogu valimistel 21% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Isamaa toetus on viimastel kuudel olnud kõikuv – ka augustis oli nende toetusnäit 21%, kuid septembris oli see mõnevõrra kõrgem (26%). Isamaa järel on järgmised populaarsemad erakonnad Keskerakond (18%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%).
Augustis 2025 läbi viidud Turu-uuringute AS küsitlusest selgus, et peaminister Kristen Michali (Reformierakond) toetus on langenud viimase aasta madalaimale tasemele. Vaid 5% Eesti kodanikest eelistaks teda näha peaministrina (juunis oli toetus 13%). Langus ei peegelda ainult Michali isiklikku populaarsust
Hoolimata veebruari alguses laekunud süüdimõistvast otsusest Porto Franco kohtuasjas pole Keskerakond oma toetajaid kaotanud: erakondade toetusuuringu andmetel toetas Keskerakonda jaanuaris 13% ja veebruaris 15% vähemalt 18-aastastest Eesti kodakondsusega vastajatest, kel oli valimiseelistus (muutus jääb statistilise vea piiridesse).
Jaanuaris toimunud erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa (25%) – neid toetas 25% vähemalt 18-aastastest Eesti kodakondsusega vastajatest, kel oli valimiseelistus. 2024. aasta lõpus oli Isamaa toetus langustrendis (vähenedes novembri lõpuks 22%-le), kuid jaanuari keskpaigaks on nende toetus taas suurenenud. Isamaa järel on teiseks populaarsemaks erakonnaks Reformierakond (toetus 20%, võrreldes novembri
Novembri lõpus toimunud erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, kuid nende toetus on langustrendis: oktoobri alguses oli Isamaa toetus 27%, oktoobri lõpus 25% ning novembri lõpus 22%. Isamaa järel on teiseks populaarsemaks erakonnaks Reformierakond (19%, toetus on püsinud muutumatuna). Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on novembri lõpus
Isamaa esimees Urmas Reinsalu on eelistatuima peaministrikandidaat, keda toetab seekord 30% valimisealistest kodanikest. See on märkimisväärne tõus võrreldes eelneva kuu 25%-ga ning näitab tema toetuse järjepidevat kasvu. Teisel kohal on võrdselt Kristen Michal Reformierakonnast ja Mihhail Kõlvart Keskerakonnast, mõlemad 12%-lise toetusega. Samas on Michali toetus veidi langenud, olles kuu aega tagasi 14%.
Oktoobrikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on võrreldes septembriga toetust kasvatanud Isamaa (septembris toetas Isamaad 23% ja oktoobris 27% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest). Alates 2023. aasta novembrist (ehk tänaseks juba ligi aasta) on Isamaa püsinud erakondade reitingutabelis esikohal (varem oli liidripositsioonil Reformierakond). Kui septembris Eesti 200 toetus (peale juhivahetust) suurenes, siis oktoobris on toetus
Urmas Reinsalu on jätkuvalt eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina seekord 25% valimisealistest kodanikest (viimati 27%). Kristen Michal kogus seekord 14% toetushääli ja on teisel kohal, kolmandaks reastus taas Mihhail Kõlvart, kelle toetus on jätkuvalt 13% (viimati samuti 13%). Martin Helme toetus pole samuti muutunud