Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt võrdsustus juunis venekeelseid valijaid kaotava Keskerakonna ja toetust koguva Reformierakonna toetus.
Päev, mil Eesti maksumaksjad tähistasid „maksupööripäeva“ (päeva, milleni maksumaksjad töötavad sümboolselt võetuna vaid riigi heaks ning pärast mida algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale endale), kujunes pöördeliseks ka valitsuskoalitsioonile. Samal päeval lõppenud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal jäi tänaste valitsuserakondade summaarne toetus esimest korda madalamaks kui opositsioonierakondade oma
Aasta algusest saadik paigal püsinud erakondade reitinguosutid on lõpuks ometi liikuma pääsenud. Aprilli esimesel dekaadil toimunud avaliku arvamuse küsitluses on viie protsendi võrra kasvanud EKRE ja samal määral kahanenud Reformierakonna reiting. EKRE poolt annaks valimistel oma hääle 13 protsenti, Reformierakonda valiks 20 protsenti valimiseelistust väljendanud valijatest.
Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ning Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest.
Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.
Eestlastest on vaid 2 protsenti täiesti nõus Okupatsioonide muuseumi nimetamisega Vabamuks, venelastest on sellega nõus 8 protsenti, selgus värskest uuringust.
Peaminister Taavi Rõivast hinnati juunis viiepallisüsteemis hindega 2,57, mis on seitsme protsendisajandiku võrra kehvem kui mais ja kordab seniste reitingute jaanuarikuist absoluutset madalpunkti.
Kui Eesti elanikud pidasid pikka aega suurimaks ohuks maailma julgeolekule Venemaa tegevust, siis nüüd on esikohale tõusnud äärmusrühmituse Islamiriik tegevus ja relvakonflikt Süürias, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Eesti elanikud usaldavad institutsioonides kõige enam päästeametit, politseid ja kaitseväge, samas on poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus oluliselt langenud, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Viimase aasta jooksul teenis oma igapäevatöö kõrval täiendavat sissetulekut 39 protsenti Eesti elanikest. Lisatööst saadav sissetulek jääb enamasti vahemikku 50-200 eurot kuus, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.