Isamaa esimees Urmas Reinsalu on eelistatuima peaministrikandidaat, keda toetab seekord 30% valimisealistest kodanikest. See on märkimisväärne tõus võrreldes eelneva kuu 25%-ga ning näitab tema toetuse järjepidevat kasvu. Teisel kohal on võrdselt Kristen Michal Reformierakonnast ja Mihhail Kõlvart Keskerakonnast, mõlemad 12%-lise toetusega. Samas on Michali toetus veidi langenud, olles kuu aega tagasi 14%.
Septembrikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on võrreldes augustiga ainsa erakonnana toetust kasvatanud Eesti 200, mille uueks juhiks sai augusti lõpus Kristina Kallas. Kui veel augusti alguses oli Eesti 200 toetus viimaste aastate madalaimal tasemel (3%), siis septembris on nende toetus suurenenud 6 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes augustiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on
Juunikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 23% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Järgnevad Reformierakond, mille toetus on võrreldes maikuuga pisut suurenenud (mais 17% ja juunis 20%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (17%). Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetusnäit on juunis 15%
Mais suuri muutusi peaministrikandidaatide toetuses viimase kuuga toimunud ei ole. Kaja Kallasel on talvine suurem langus nüüdseks selgelt läbi saanud – eelmise kuu 19% asemel näeme nüüd toetust 18 protsendipunkti. Urmas Reinsalu on jätkuvalt eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina seekord 24% valimisealistest kodanikest (viimati 25%).
Võrreldes aprilliga on Isamaa toetus maikuus vähenenud 27 protsendilt 22 protsendile, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus suurenenud 13 protsendil 19 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes aprilliga oluliselt muutunud ei ole. Hoolimata toetuse vähenemisest on Isamaa toetus (22%) ka maikuus kõrgem kui teistel erakondadel.
Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.