Eesti Päevalehe tellitud uuringust selgus, et valimisealistest kodanikest peavad sobivaimaks peaministrikandidaadiks Urmas Reinsalu, keda toetaks peaministrina 29% vastajatest. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on aga seekord veidi langenud – eelmise korra 21 protsendilt seekordse tulemuseni 17%.
Võrreldes oktoobriga on novembris erakondade toetusnäitajates toimunud märkimisväärsed muutused. Kui oktoobris oli kõige kõrgema toetusega erakond Reformierakond, siis novembri alguses jääb Reformierakonna toetusnäit alla Isamaale ja EKRE-le. Kõige populaarsem erakond on novembri alguses Isamaa, mille toetus on võrreldes oktoobriga suurenenud 16 protsendilt 26 protsendile. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Maksu- ja Tolliameti tellitud uuringust selgus, et 24% elanikest teab oma tutvusringkonnast kedagi, kes saab ümbrikupalka. Võrreldes varasemate uuringutega on aga ümbrikupalga saajate osakaal olnud langustrendis (nt 2014. aastal oli vastav näitaja 35%, 2018. ja 2019. aastal 27-29%).
Urmas Reinsalu toetus on taas suurenenud ja on samal tasemel kui Kaja Kallase oma – mõlemat kandidaati toetab peaministrina võrdselt 21% valimisõiguslikest kodanikest. Kaja Kallase toetus sisuliselt muutunud ei ole. Esmakordselt uuringus osalenud Mihhail Kõlvart kogus toetuseks 16%
Oktoobri alguses on Reformierakonna toetus püsinud muutumatuna: toetusnäitajaga 23% on Reformierakond jätkuvalt kõige populaarseim erakond. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (19%) ning ka EKRE toetus püsib samal tasemel mis septembris. Populaarsuselt kolmandaks on tõusnud Isamaa, mida toetas septembris 14% ja oktoobris 16% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest.
Septembris Riigikantselei tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring toob välja Eesti elanike kõrge toetuse NATO-sse kuulumisele. Suhtumine abieluvõrdsusesse on muutunud positiivsemaks, usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu samas vähenenud.
Turu-uuringute AS küsis elanike hinnangut oma majanduslikule toimetulekule. Selgus, et 3-l protsendil Eesti elanikest on raskusi sellega, et ots-otsaga kokku tulla – neil ei jätku raha isegi toiduks. Neid, kel toiduks raha jagub, kuid raskusi on esmatarbekaupade ostmisega, on 14%. Esmatarbekaupade ostmisega pole probleeme, kuid kestvuskaupade muretsemisega on raskusi 38%-l elanikest.
66% üle 15-aastasest elanikkonnast on viimase 12 kuu jooksul juhtinud mootorsõidukeid. Sõidukijuhtide seas on kõige enam 11-40-aastase staažiga juhte (61%). Kolmandik sõidukijuhtidest sõidavad aastas kuni 5000 kilomeetrit ja viiendik on neid, kes sõidavad 5000-10000 kilomeetrit. Ülejäänud juhid on läbinud viimase 12 kuu jooksul veelgi suurema kilometraaži.
2023.a. maikuus toimus küsitlus, mille peamine eesmärk oli välja selgitada, kas Venemaa-Ukraina sõda on avaldanud mõju või tekitanud pingeid eesti- ja venekeelsete elanike hulgas. Uuring keskendus erinevatele teemadele, millest suur osa puudutas suhtumist välispoliitikasse ja sõjalisse konflikti Ukrainas.
Sõiduki juhtimisel peetakse liiklusreeglite eiramisi väga või pigem tõsiseks kolmveerandi või rohkemate elanike arvates, selgus Transpordiameti tellitud uuringust. 97-99% elanikest nõustub sellega, et väga tõsised rikkumised on sõidukijuhtimine alkoholi mõju all, sõnumite/sotsiaalmeedia postituste jälgimine ja punase tule alt läbisõit.