2024. aasta veebruarist maini viib Turu-uuringute AS koostöös Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ja Tervis Arengu Instituudiga (TAI) 8-17-aastaste kooliõpilaste hulgas läbi küsitlust laste vaimse tervise teemadel. Küsitlust viiakse läbi koolides, kus koolitunni jooksul täidab laps veebis küsimustiku. Lisaks lastele küsitletakse ka lapsevanemaid. Laste vaimse tervise uuringu (LVTU) eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt
2023. aasta lõpus viis Turu-uuringute AS Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tellimusel läbi uuring mõõtmaks Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega ning uuriti, kui palju on Eesti elanikud kursis teadlaste tööga. Uuringust selgus, et 81% Eesti elanikest nõustub sellega, et teadusuuringud on vajalikud ka ilma kohese kasuta ning 78% arvas, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama.
2023. aasta sügisel viis Turu-uuringute AS Haridus- ja Noorteameti tellimusel läbi uuringu eesmärgiga selgitada noorte infovajadusi ning noorteinfo kvaliteeti ja kättesaadavust kohalikul ja riiklikul tasandil.
Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuringu andmetel hindas 9. ja 12. klasside noortest 69% end väga või pigem keskkonnateadlikuks (2022. aastal läbi viidud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel oli 15-74-aastaste elanike seas vastav näitaja 81%). Uuringu põhjal arvab 35% noortest, et koolis on keskkonnateemadel räägitud ebapiisavalt.
Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 25% valimisealistest kodanikest. Muutus viimase korraga võrreldes pole statistiliselt oluline, võrreldes novembriga näeme aga tulemustes langustrendi. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on 15% (viimati 16%).
Võrreldes veebruariga pole erakondade toetusnäitajad märtsis oluliselt muutunud. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (toetus 19%), Reformierakond (17%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%).
Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon
Uuringust selgus, et 66% elanikest ei pea tõenäoliseks, et lähima viie aasta jooksul võiks Eestit tabada sõjaline rünnak. 51% vastanuid peab sellist stsenaariumit ebatõenäoliseks ja 15% on selle enda jaoks välistanud. Mitte-eestlased kardavad sõjategevust Eestis veelgi vähem – neist 78% seda tõenäoliseks ei pea. Elanike kaitsetahe on jätkuvalt kõrge
Sarnaselt viimasele kolmele kuule on ka veebruaris kõrgeima toetusega erakond Isamaa, mida toetab 24% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on veebruaris Reformierakond (toetus 18%). Väikeste vahedega järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (16%).
Inimeste usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse vastu on endiselt kõrge. 2023.a. IV kvartali seisuga usaldab 97% elanikkonnast Päästeametit ja 96% Häirekeskust. Pea sama palju usaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit (87%) ning Maksu- ja Tolliametit (83%). Siseturvalisust tagavaid institutsioone usaldavad keskmisest kõrgemalt kõrgharidusega, eesti keelt kõnelevad ja maal või väikelinnades elavad elanikud.