Eesti elanike majanduslik toimetulek, majanduslik kindlustunne ning eluga rahulolu on stabiliseerunud, näitab 30. märtsist kuni 2. aprillini riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring. Inimeste turvatunne, mis veebruaris vähenes, on märtsiks taas suurenenud. Kõrge on paraku ka stressitase
Võrreldes 2021. aastaga on jäätmete liigiti kogumine muutunud Tallinna elanike seas populaarsemaks selgus 2023. aasta alguses Tallinna Strateegiakeskuse poolt tellitud uuringust. Jäätmetest koguvad tallinlased kodus liigiti kõige sagedamini paberit ja pappi, pandipakendeid, ohtlikke jäätmeid ja elektri- ja elektroonikajäätmeid.
16.– 21. veebruaril 2023 läbiviidud uuringu käigus uuriti elanike hoiakuid tuumaelektrijaama rajamise suhtes Eestis. Küsitluse käigus esitati vastajatele erinevaid eesmärke, mille nimel nad toetaks tuumaenergia tootmist (tuumaelektrijaama rajamist) Eestis. Seoses esitatud eesmärkidega väljendas oma poolehoidu tuumaenergia tootmisele 75% küsitletutest, sealjuures kõige olulisemateks pooltargumentideks peeti energiajulgeolekut (47%) ja soodsamat elektrienergia tagamist Eestis (46%).
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 14.– 19. detsembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Küsitluse andmetel usaldab presidenti 71% Eesti elanikest, 20% presidenti ei usalda.
Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust. Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.
Elanike ohutunne püsib jätkuvalt kõrgel, ent on koos nakatumiste vähenemisega veidi langenud, samas kinnitab 65% küsitletud elanikest, et järgib kõiki meetmeid viiruse leviku pidurdamiseks ja 89% kinnitab, et kannab selleks maski, selgub Riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest.
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on võrreldes juuniga praeguseks neljakordistunud – kui juunis hindas olukorda kriitiliseks 10% elanikest, siis augustis juba 39 protsenti, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel 16.-23. augustil Turu-uuringute AS tehtud elanikkonnaküsitlusest.
Kuigi koroonaviirusega seotud olukorda hinnatakse varasemast vähem kriitiliseks, leiab valdav osa inimestest, et endiselt tuleb säilitada valvsust ning järgida ohutusmeetmeid. Vaktsineerimisse soosivalt suhtuvate inimeste osakaal püsib kõrge 77% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS tehtud elanikkonnaküsitlusest.
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal ning langema on hakanud ka hoolsus ohutusmeetmete järgimisel. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib aga jätkuvalt kõrgel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel mai alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.
Eesti inimeste valmidus end COVID-19 vastu vaktsineerida on järjest kasvanud. Märtsi lõpu seisuga on COVID-19 vastu valmis end vaktsineerima kokku 75% elanikest, selgub Riigikantselei tellimusel märtsi lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.