Aprillikuise erakondade toetusuuringu andmetel on võrreldes Riigikogu valimistega muutused toimunud nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade toetuses. Kõige enam on peale Riigikogu valimisi toetust kaotanud Reformierakond (toetus RK valimistel 31% ja aprillikuise küsitluse andmetel 24%), kuid pisut ka Keskerakond (toetus valimistel 15% ja aprillikuises küsitluses 13%).
Võttes aluseks nelja erineva uuringufirma kõige viimased tulemused 2023. aasta Riigikogu valimiste eel, selgus, et kõige täpsemad tulemused olid sel korral Turu-uuringute AS-il, kuid ka Kantar Emori tulemused (kandidaatidega) kajastasid võimalikku valimistulemust üsna hästi.
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitlus näitab, et endiselt eelistavad valijad peaministrina Kaja Kallast (30%). Kiiresti ja märgatavalt on kasvanud toetus Keskerakonna esimehele Jüri Rattale (24%), EKRE juht Martin Heleme on jäänud elanike kolmandaks eelistuseks (10%).
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Novembri alguses läbiviidud uuringust selgus, et Eesti elanikud soovivad endiselt peaministiks Kaja Kallast (28%). Tihedam rebimine on aga Keskerakonna esimehe Jüri Ratase (16%) ja EKRE juhi Martin Helme vahel (15%).
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)