n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest, 16% ei toeta või on selle vastu ning 6% ei oska selget seisukohta võtta. Endiselt toetavad Euroopa Liitu kuulumist rohkem eestlased (84%), mitte-eestlaste hulgas on toetajate osakaal 65%. Eeliseks peetakse Euroopa Liidu liikmeks olemisel seda, et see annab võimaluse elada ja töötada Euroopa Liidu liikmesriikides.
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Uuring COVID-19 teemal viidi läbi 14-17. aprillini 2022. Eesti elanikud ei tunne enam suurt koroonaviiruse ohtu: olukorda peab kriitiliseks vaid 4% elanikest. Suurim osa elanikest arvab, et terav kriis on möödas, kuigi tuleb olla mõnevõrra tähelepanelik (64%).
Riigikantselei tellimusel 25.- 29. märtsil läbi viidud küsitlusuuringu andmetel on toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele jätkuvalt kõrge. Lähemalt uuringu tulemustest siin: err.ee
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Riigikantselei tellimusel 11.- 15. märtsil läbi viidud küsitlusuuringu andmetel on Ukraina sõja teemal teabe saamisel muudest rahvustest elanike usaldus Venemaa meediakanalite vastu vähenenud.
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Riigikantselei tellimusel 25. veebruarist 1. märtsini läbi viidud küsitlusuuringu põhjal toetab vajadusel Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77% Eesti elanikest ning 67% tunnetab seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ohtu ka Eestile.
Huvi koroonaviiruse-teemaliste uudiste vastu on jätkuvalt kerges langustrendis. Elanikest 38% otsib teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, kuid 32% proovib neid vältida.
