Eesti Panga tellitud küsitluse tulemused viitavad muutusele leibkondade finantskäitumises: üha rohkematel Eesti peredel on mõni laen või muu võlg ning laenukohustusi sõlmitakse varasemast sagedamini. Majapidamiste võlakoormus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud pea sama kiiresti kui sissetulekud, kinnitab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitlus näitab, et 2025. aasta septembris oli
Eesti elanike maksekäitumise uuring näitab, et inimesed hindavad makseteenuseid jätkuvalt väga kõrgeks. Kõige kõrgema hinnangu saavad makselahenduste mugavus ja kaasaegsus, mille keskmine hinne on 4,4 viiepallisüsteemis. Turvalisuse hinnang on samuti väga hea, ulatudes 4,3 punktini. Samas tunneb suur osa vastanutest, et petturite aktiivsus on kasvanud, mistõttu inimesed pööravad maksete tegemisel
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute AS-i avaliku arvamuse küsitlus näitab, et Eesti elanike majanduslik toimetulek ootamatu sissetuleku kadumise korral on vähenenud võrreldes 2019. aastaga. Kui toona tuli ühe pereliikme töövõimetuse korral toime 63% peredest, siis 2025. aastal tuleksid sellise olukorraga toime ainult pooled peredest. EKsLi tegevjuht Tuuli Pärenson rõhutab, et majanduslik haavatavus on kiiresti
2025. aasta teises pooles ja 2026. aasta kevadel viib Turu-uuringute AS läbi järgmise üle-eestilised liikuvusuuringu, mille tellijateks on Transpordiamet. Uuring kaardistab, millised on elanike liikumisvajadused ja -harjumused, et aidata kujundada teadmistepõhist ja paremini toimivat transpordisüsteemi kogu riigis. Tegemist on kordusuuringuga, mille esimene samateemaline küsitlus viidi läbi 2021. aastal. Varasema
Turu-uuringute AS viis 2025. aasta kevadel läbi kaks küsitlust Tallinna kahes olulises liiklussõlmes: Balti jaamas ja Viru keskuse bussiterminalis. Tulemused annavad ülevaate sellest, kuidas ja miks inimesed neid kohti kasutavad ning mida nad seal muuta sooviksid. Mõlemas liiklussõlmes on selle külastuse peamiseks põhjuseks ühistranspordi peale minek. Kui Balti
Turu-uuringute AS viis aprillis 2025 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike teadlikkus ja hoiakud RMK looduskaitsetööde suhtes. Uuringust selgus, et Eesti elanikud peavad looduskaitset ühiskonnas oluliseks teemaks. 91% elanikest peab väga või pigem vajalikuks väljasuremisohus ja haruldaste liikide elupaikade taastamist või säilitamist nagu näiteks lendorava, metsise, musta-toonekure
Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel 2024. aasta sügisel läbiviidud uuringust selgus, et Tallinna elanike rahulolu oma elukeskkonnaga on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele – 87%-ni. Varasematel aastatel on see olnud üle 90%. Märgatavalt on vähenenud nende osakaal, kes on elukeskkonnaga väga rahul (23% vähem kui 2023. aastal). Linnaosade võrdluses oli rahulolu oma linnaosa
Jaanuarikuisest Päästeameti tellitud uuringust selgus, et suuremal osal elanikkonnast on vajalikud vahendid ja varud kriisi- ja hädaolukorras hakkamasaamiseks olemas. 47% Eesti elanikest peavad enda või enda pere valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks (nt elektrikatkestus, sõjaline olukord vms) heaks, s.h vaid 6% peab seda väga heaks. 47% aga arvab, et nende valmisolek on halb
2024. aasta neljanda kvartali küsitlus näitab, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) on teinud aastaga institutsioonide edetabelis märkimisväärse tõusu liikudes 28 organisatsiooni seas kaheksandale kohale. ERR-i usaldab 72% Eesti inimesi, mis on 8% rohkem kui institutsioonide keskmine usaldus. Institutsioonide keskmine usaldus on neljandas kvartalis 64%. ERR-i usaldus on kõrgem naiste, kõrgharidusega inimeste, (üli)õpilaste ja juhtide-spetsialistide seas.
Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et 77% sõidukijuhtidest ületab lubatud sõidukiirust, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Vaid 22% sõidukijuhtidest sõidavad kõikidel teedel lubatud kiirusepiirangu järgi. Linnadevahelistel põhiteedel ületab sõidukiirust 73% juhtidest, s.h 29% neist ületab kiirust enam kui 5 km/h. Kohalikel maanteedel ületab kiirust 63% ja linnades ning asulates 46% juhtidest.