Uudised - Liis Grünberg

Eesti elanike tulevikuootusi iseloomustab ettevaatlik optimism

Eesti elanike tulevikuootused ja meeleolu on pärast 2025. aastat nihkunud ettevaatliku optimismi suunas, selgub Turu-uuringute AS-i jaanuarikuisest küsitlusest. Kuigi selja taha jäänud aastat meenutatakse pigem murelikult, usuvad paljud vastajad, et alanud aasta toob positiivseid muutusi. Kas 2026. aasta tuleb parem? Uuringu kohaselt vaatab 2026. aastale lootusrikkalt 37% elanikest

Üle poole Eesti leibkondadest on kellelegi võlgu

Eesti Panga tellitud küsitluse tulemused viitavad muutusele leibkondade finantskäitumises: üha rohkematel Eesti peredel on mõni laen või muu võlg ning laenukohustusi sõlmitakse varasemast sagedamini. Majapidamiste võlakoormus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud pea sama kiiresti kui sissetulekud, kinnitab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitlus näitab, et 2025. aasta septembris oli

Eesti elanikud hindavad makseteenuseid kõrgelt, kuid muretsevad petturite pärast

Eesti elanike maksekäitumise uuring näitab, et inimesed hindavad makseteenuseid jätkuvalt väga kõrgeks. Kõige kõrgema hinnangu saavad makselahenduste mugavus ja kaasaegsus, mille keskmine hinne on 4,4 viiepallisüsteemis. Turvalisuse hinnang on samuti väga hea, ulatudes 4,3 punktini. Samas tunneb suur osa vastanutest, et petturite aktiivsus on kasvanud, mistõttu inimesed pööravad maksete tegemisel

Aina vähem peresid tuleb toime sissetuleku kadumisel

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute AS-i avaliku arvamuse küsitlus näitab, et Eesti elanike majanduslik toimetulek ootamatu sissetuleku kadumise korral on vähenenud võrreldes 2019. aastaga. Kui toona tuli ühe pereliikme töövõimetuse korral toime 63% peredest, siis 2025. aastal tuleksid sellise olukorraga toime ainult pooled peredest. EKsLi tegevjuht Tuuli Pärenson rõhutab, et majanduslik haavatavus on kiiresti

Turu-uuringute AS viib läbi Eesti järgmise liikuvusuuringu

2025. aasta teises pooles ja 2026. aasta kevadel viib Turu-uuringute AS läbi järgmise üle-eestilised liikuvusuuringu, mille tellijateks on Transpordiamet. Uuring kaardistab, millised on elanike liikumisvajadused ja -harjumused, et aidata kujundada teadmistepõhist ja paremini toimivat transpordisüsteemi kogu riigis. Tegemist on kordusuuringuga, mille esimene samateemaline küsitlus viidi läbi 2021. aastal. Varasema

Mida inimesed Balti jaama ja Viru keskuse liiklussõlmedelt tegelikult ootavad?

Turu-uuringute AS viis 2025. aasta kevadel läbi kaks küsitlust Tallinna kahes olulises liiklussõlmes: Balti jaamas ja Viru keskuse bussiterminalis. Tulemused annavad ülevaate sellest, kuidas ja miks inimesed neid kohti kasutavad ning mida nad seal muuta sooviksid. Mõlemas liiklussõlmes on selle külastuse peamiseks põhjuseks ühistranspordi peale minek. Kui Balti

Looduskaitset toetab enamus Eesti elanikke

Turu-uuringute AS viis aprillis 2025 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike teadlikkus ja hoiakud RMK looduskaitsetööde suhtes. Uuringust selgus, et Eesti elanikud peavad looduskaitset ühiskonnas oluliseks teemaks. 91% elanikest peab väga või pigem vajalikuks väljasuremisohus ja haruldaste liikide elupaikade taastamist või säilitamist nagu näiteks lendorava, metsise, musta-toonekure

Tallinlaste rahulolu elukeskkonnaga langes viimase 10 aasta madalaimale tasemele

Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel 2024. aasta sügisel läbiviidud uuringust selgus, et Tallinna elanike rahulolu oma elukeskkonnaga on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele – 87%-ni. Varasematel aastatel on see olnud üle 90%. Märgatavalt on vähenenud nende osakaal, kes on elukeskkonnaga väga rahul (23% vähem kui 2023. aastal). Linnaosade võrdluses oli rahulolu oma linnaosa

Pea pooled Eesti elanikud usuvad, et saaksid ilma elektri, vee ja kütteta hakkama ühe nädala

Jaanuarikuisest Päästeameti tellitud uuringust selgus, et suuremal osal elanikkonnast on vajalikud vahendid ja varud kriisi- ja hädaolukorras hakkamasaamiseks olemas. 47% Eesti elanikest peavad enda või enda pere valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks (nt elektrikatkestus, sõjaline olukord vms) heaks, s.h vaid 6% peab seda väga heaks. 47% aga arvab, et nende valmisolek on halb

ERR-i usaldusväärsus kasvab

2024. aasta neljanda kvartali küsitlus näitab, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) on teinud aastaga institutsioonide edetabelis märkimisväärse tõusu liikudes 28 organisatsiooni seas kaheksandale kohale. ERR-i usaldab 72% Eesti inimesi, mis on 8% rohkem kui institutsioonide keskmine usaldus. Institutsioonide keskmine usaldus on neljandas kvartalis 64%. ERR-i usaldus on kõrgem naiste, kõrgharidusega inimeste, (üli)õpilaste ja juhtide-spetsialistide seas.