16.– 21. veebruaril 2023 läbiviidud uuringu käigus uuriti elanike hoiakuid tuumaelektrijaama rajamise suhtes Eestis. Küsitluse käigus esitati vastajatele erinevaid eesmärke, mille nimel nad toetaks tuumaenergia tootmist (tuumaelektrijaama rajamist) Eestis. Seoses esitatud eesmärkidega väljendas oma poolehoidu tuumaenergia tootmisele 75% küsitletutest, sealjuures kõige olulisemateks pooltargumentideks peeti energiajulgeolekut (47%) ja soodsamat elektrienergia tagamist Eestis (46%).
Eelmise aasta jooksul on IT-alaste ohuolukordadega või küberrünnakutega kokku puutunud 55% ettevõtetest. Küsitluses osalenud ettevõtetest on 41% küberturbe ohukordadega kokku puutunud ühel korral ja 14% korduvalt.
94% vähemalt 15-aastasest elanikkonnast peab helkuri kandmist vajalikuks selgus Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust, kusjuures 78% vastajatest pidas seda väga vajalikuks
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi 2022. aasta 14.– 19. detsembril läbi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Küsitluse andmetel usaldab presidenti 71% Eesti elanikest, 20% presidenti ei usalda.
Pea kolmveerand Eesti elanikest (74%) toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist, selle vastu on 21% ja selge arvamus puudub 6% elanikest. Enim toetavad sõjapõgenike vastuvõtmist eestlased (82%), samas kui muudest rahvustest elanikud toetavad UA põgenike vastuvõtmist 56%.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 86% Eesti elanikest, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. See on kõrgeim toetuse osakaal alates 2000. aastast. 11% ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu või on selle vastu. Eestlased toetavad Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega küll oluliselt enam
Novembri alguses läbiviidud uuringust selgus, et Eesti elanikud soovivad endiselt peaministiks Kaja Kallast (28%). Tihedam rebimine on aga Keskerakonna esimehe Jüri Ratase (16%) ja EKRE juhi Martin Helme vahel (15%).
Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest, 16% ei toeta või on selle vastu ning 6% ei oska selget seisukohta võtta. Endiselt toetavad Euroopa Liitu kuulumist rohkem eestlased (84%), mitte-eestlaste hulgas on toetajate osakaal 65%. Eeliseks peetakse Euroopa Liidu liikmeks olemisel seda, et see annab võimaluse elada ja töötada Euroopa Liidu liikmesriikides.
2020. aasta lõpus Telia tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et paljud ettevõtted pidid pandeemia tõttu oma tegevuse või tootmisprotsessi ümber korraldama, tegema selles olulisi muudatusi või muutma oma ärisuunda. IT-turvalisuse teema on ettevõtete jaoks muutunud üha olulisemaks.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 81% Eesti elanikest, 11% ei toeta või on selle vastu ning 7% ei oska selget seisukohta võtta. Veel kõrgemgi on euro kasutamise pooldajate osakaal – euro kasutamist pooldab 85% elanikest. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele järk-järgult kasvanud ning on püsinud kõrgena