Sõiduki juhtimisel peetakse liiklusreeglite eiramisi väga või pigem tõsiseks kolmveerandi või rohkemate elanike arvates, selgus Transpordiameti tellitud uuringust. 97-99% elanikest nõustub sellega, et väga tõsised rikkumised on sõidukijuhtimine alkoholi mõju all, sõnumite/sotsiaalmeedia postituste jälgimine ja punase tule alt läbisõit.
Eesti elanikud usaldavad endiselt kõige enam Päästeametit, Häirekeskust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõikide siseturvalisust tagavate ametkondade usaldusprotsent võrreldes eelmise poolaastaga on olnud kasvutrendis ning aastataguse ajaga oluliselt tõusnud. Päästeametit usaldab keskmiselt 97% elanikest (aasta tagasi 93%), sh väga usaldusväärseks peab seda 67% elanikkonnast.
Aasta alguses viidud uuringu eesmärgiks oli teada saada, kuidas tartlased hindavad linnaelu erinevaid valdkondi ja välja selgitada need valdkonnad, mille arendamisele edaspidi rohkem tähelepanu tuleks pöörata. Tartu linna erinevatest valdkondadest hinnatakse kõrgeimalt Tartu linna kui elukohta, millega oli rahul 95% tartlasi. Lisaks on väga kõrge üldine rahulolu ka Tartu haridus- ja õppimisvõimalustega ning töökeskkonnaga. Tartut
Selle aasta aprillis läbi viidud küsitluse käigus selgus, et üle poole Eesti elanikest (53%) toetavad samasooliste paaride õigust abielluda, samas kui vastu on 39%. Muukeelse elanikkonna seas on abieluvõrdsuse pooldajate osakaal võrreldes 2019. aastaga peaaegu kahekordistunud – 22%-lt 40%-ni. Toetus abieluvõrdsusele on kõrgeim noorema
Veebruaris (02.02–10.02.2023) läbi viidud Turu-uuringute AS-i uuringust selgus, et 73% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest peab Maa-ametit usaldusväärseks, sh 23% peab antud institutsiooni väga usaldusväärseks.
94% vähemalt 15-aastasest elanikkonnast peab helkuri kandmist vajalikuks selgus Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust, kusjuures 78% vastajatest pidas seda väga vajalikuks ning ainult 5% leidis, et helkuri kandmine pimedal ajal enda nähtavaks tegemiseks ei ole vajalik. Alati või sageli kannab helkurit 83% täiskasvanud
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 86% Eesti elanikest, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. See on kõrgeim toetuse osakaal alates 2000. aastast. 11% ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu või on selle vastu. Eestlased toetavad Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega küll oluliselt enam
Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest, 16% ei toeta või on selle vastu ning 6% ei oska selget seisukohta võtta. Endiselt toetavad Euroopa Liitu kuulumist rohkem eestlased (84%), mitte-eestlaste hulgas on toetajate osakaal 65%. Eeliseks peetakse Euroopa Liidu liikmeks olemisel seda, et see annab võimaluse elada ja töötada Euroopa Liidu liikmesriikides.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 81% Eesti elanikest, 11% ei toeta või on selle vastu ning 7% ei oska selget seisukohta võtta. Veel kõrgemgi on euro kasutamise pooldajate osakaal – euro kasutamist pooldab 85% elanikest. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele järk-järgult kasvanud ning on püsinud kõrgena