Riigikantselei tellitud märtsikuisest seireuuringust selgus, et võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga on selle aasta I kvartalis elanike eluga rahulolu ja majanduslik kindlustunne paranenud. Eluga on rahul 69% elanikest (2023. detsembris 65%), majanduslikku ebakindlust tunneb 45% (detsembris 58%) ning majanduslikke toimetulekuraskusi kogeb 26% (detsembris 32%). Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest […]
Sarnaselt novembrile on ka detsembris kõige kõrgema toetusega erakond Isamaa, mida toetab 26% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest (novembris samuti 26%). Toetusnäitajate alusel moodustatud pingereas on kohad vahetanud Eesti konservatiivne Rahvaerakond ja Reformierakond – kui novembris oli EKRE toetus kõrgem, siis detsembris on EKRE toetus langenud Reformierakonna omast madalamaks
Võrreldes oktoobriga on novembris erakondade toetusnäitajates toimunud märkimisväärsed muutused. Kui oktoobris oli kõige kõrgema toetusega erakond Reformierakond, siis novembri alguses jääb Reformierakonna toetusnäit alla Isamaale ja EKRE-le. Kõige populaarsem erakond on novembri alguses Isamaa, mille toetus on võrreldes oktoobriga suurenenud 16 protsendilt 26 protsendile. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Oktoobri alguses on Reformierakonna toetus püsinud muutumatuna: toetusnäitajaga 23% on Reformierakond jätkuvalt kõige populaarseim erakond. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (19%) ning ka EKRE toetus püsib samal tasemel mis septembris. Populaarsuselt kolmandaks on tõusnud Isamaa, mida toetas septembris 14% ja oktoobris 16% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest.
Kaja Kallast puudutanud skandaal seoses tema abikaasa äritegevusega Venemaal pole Reformierakonna toetust mõjutanud – septembris on populaarseim erakond jätkuvalt Reformierakond, mida toetab 23% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mille toetus augustis pisut tõusis (augustis oli 24%), kuid on septembris taas vähenenud juunikuisele tasemele (20%).
Kui peale märtsikuiseid Riigikogu valimisi on erakondade seas kõrgeima toetusega liidripositsiooni hoidnud seni Reformierakond, siis augustis on Reformierakonna toetus võrdsustunud EKRE omaga. Augustis toetab Reformierakonda 23% (juunis 26%) ning EKRE-t 24% (juunis 20%) valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest. Populaarsuselt kolmas erakond on Keskerakond
Juunikuise erakondade toetusuuringu andmetel on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 26% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest. Populaarsuselt teine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (20%) ning kolmas Keskerakond (17%). Kui ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes maikuuga statistiliselt olulisel määral muutunud pole, siis Eesti 200 toetus on jätkuvalt langenud
Maikuise erakondade toetusuuringu andmetel on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, kuid võrreldes aprillikuuga on nende edumaa populaarsuselt järgmise erakonna – EKRE – ees vähenenud. Maikuus toetas Reformierakonda 23% ja EKRE-t 20% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastasest Eesti kodanikest
Aprillikuise erakondade toetusuuringu andmetel on võrreldes Riigikogu valimistega muutused toimunud nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade toetuses. Kõige enam on peale Riigikogu valimisi toetust kaotanud Reformierakond (toetus RK valimistel 31% ja aprillikuise küsitluse andmetel 24%), kuid pisut ka Keskerakond (toetus valimistel 15% ja aprillikuises küsitluses 13%).
Võttes aluseks nelja erineva uuringufirma kõige viimased tulemused 2023. aasta Riigikogu valimiste eel, selgus, et kõige täpsemad tulemused olid sel korral Turu-uuringute AS-il, kuid ka Kantar Emori tulemused (kandidaatidega) kajastasid võimalikku valimistulemust üsna hästi.