Tegelikke valimistulemusi ainult erakondade üle-eestiliste toetusprotsentide baasilt täpselt prognoosida ei saa. Eesti valimissüsteem on selleks liiga keeruline ning suurt rolli mängivad igas valimisringkonnas üles seatud konkreetsed isikud, kommenteerib Juhan Kivirähk erakondade toetusküsitluste tulemusi.
Jüri Ratasel on viimasel ajal tulnud klaarida nii oma ministrite väljaütlemisi kui ka seista vastu valitsuse maksupoliitika suhtes kerkinud kriitikatormile, aga tema reitingut pole see kahjustanud.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel küsis Turu-Uuringute AS juuni alguses enam kui tuhandelt täisealiselt eestlaselt nende erakondlikku eelistust ja selle põhjendusi.
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt võrdsustus juunis venekeelseid valijaid kaotava Keskerakonna ja toetust koguva Reformierakonna toetus.
Päev, mil Eesti maksumaksjad tähistasid „maksupööripäeva“ (päeva, milleni maksumaksjad töötavad sümboolselt võetuna vaid riigi heaks ning pärast mida algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale endale), kujunes pöördeliseks ka valitsuskoalitsioonile. Samal päeval lõppenud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal jäi tänaste valitsuserakondade summaarne toetus esimest korda madalamaks kui opositsioonierakondade oma
Aasta algusest saadik paigal püsinud erakondade reitinguosutid on lõpuks ometi liikuma pääsenud. Aprilli esimesel dekaadil toimunud avaliku arvamuse küsitluses on viie protsendi võrra kasvanud EKRE ja samal määral kahanenud Reformierakonna reiting. EKRE poolt annaks valimistel oma hääle 13 protsenti, Reformierakonda valiks 20 protsenti valimiseelistust väljendanud valijatest.
Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ning Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest.
Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.
Eestlastest on vaid 2 protsenti täiesti nõus Okupatsioonide muuseumi nimetamisega Vabamuks, venelastest on sellega nõus 8 protsenti, selgus värskest uuringust.
Peaminister Taavi Rõivast hinnati juunis viiepallisüsteemis hindega 2,57, mis on seitsme protsendisajandiku võrra kehvem kui mais ja kordab seniste reitingute jaanuarikuist absoluutset madalpunkti.